22

We're gonna come together, we're gonna celebrate
We're gonna gather around like it's your birthday
I don't wanna know just what I'm gonna do
I don't care where you're going
I'm coming home with you

Walking her home with the grassy field
Falling and laughing at the drinks we spill
Just one of those nights that I have to share
Chasing the death without a care

Valmis olla, tähendab lasta sündida kõigil imedel minu elus.

Täna ma tunnen, et pean kirjutama... täna on lihtsalt kuidagi õige õhtu.. või siis olen ma seda tundnud nii mitu päeva järjest ja lõpuks võtsin end kokku.

Miks on maailmatuma pikim aeg jäänud minu ja sinu vahele.. on küsimus, mida ma küsin endalt päris tihti, sest nii kiiresti kui päevad praegu lähevad, pole ma veel kunagi tajunud. See on juba peaaegu, et ülihelikiirusel minev aeg. Ja täna tuleb ilmselt üks neist postitustest, mida hiljem lugedes ma mõtlen et kuidas ma küll viitsisin nii pika postituse teha. Aga mul on vaja. Vaja kirjutada.

Ma oskan alustada ainult algusest, ehk siis lähen ajas 52 ainulaadset päeva tagasi 28.detsembrisse 2011, mis oli kolmapäev.. ja kui ma nägin üle saja aasta oma kullakallist Ann'i, kes saabus Taanist ja keda on alati niii nii hea näha. Jalutasime ja rääkisime ja nagu meie ikka.. või nagu sõpruses ikka, sõnu polegi vaja. Ülimalt tore oli kallaga. Õhtul oli 2011 aasta viimane retro, mille soojendus toimus Liisu pool ja me olime jälle noored. Ülimõnus, üliüliülimõnus õhtu oli koos kõikide tantsude ja ... lauludega!

Edasi läksid päevad planeerides suursugust aastavahetusepidu, mis sõna otseses mõttes oligi väga suursugune ja suppper äge pidu, kuid enne seda veel 30.detsember olid mu poe-semud kaarel, liisu, katu ja allar mul abis erinevaid sööke-jooke-kringit-värki-särki ostmas ja hiljem tulid minu poole veel mõned inimesed ja põhimõtteliselt köögitoimkond oli väga suur ja asjalik. Ülimaitsvad asjad valmisid järgnevaks ja aasta viimaseks päevaks.

Aastavahetus ise.. ohjah, see oli väga väga tore ja 123-lik pidu, sest kestis kella poole 8ni ja läbustati ikka päris kõvasti, aga samas tantsiti ja naerdi ja kallistati ja oldi ülimalt armsad ja toredad. Vaatasime tujurikkujat ka muidugi ja mängisime inimestejoonistamise mängu :D


Kulminatsioon oli muidugi aastavahetus ise, kus me läksime siis shampustega seda vastu võtma ja mina niiiiiiiiiiiiiiiiiiii kartsin, et no mul ei ole lihtsalt sõnu kuidas ma kardan rakette. Ja tegelikult kõigeparem osa tuli pärast - soovikotikesed ehk siis meie laternakesed, mis me lasime koos 2012 soovidega lendu ja ma tean, et kõik mu soovid täituvad... muidugi ma ei jõudnud neid kõiki sinna kirja panna, aga ma tean, et ma saan kõik, mis ma soovin, niiet tuleb üks hea aasta :)
Mulle meeldis, et inimesed olid õnnelikud ja jäid peoga ülimalt rahule ja see ühele peokorraldajale kõige rohkem ju meeldibki. Aitähhh ja super oli! .. ning nüüd vist enam ei saa soovida, aga ma soovin ikka - Parimat uut aastat 2012, sest see tuleb lihtsalt väga VÄGA hea aasta.

Ahjaa, öeldakse, et nii kuidas veedad aasta esimese päeva, nii möödub su ülejäänud aasta, mis siis ilmselt tähendab, et me veedame selle koristades (paari inimesega), sest järgmine päev tuli see kõik ka ära koristada ja no ütleme niiet see polnud kerge :D
***

Aasta algas niisiis suure pauguga, aga edasi läks väga rahulikult, sest ma pole absoluutselt mitte midagi üles märkinud nädalal 2-6. jaanuar 2012, kui vaid ühe istumise Allari pool, kus me imetlesime kalakesi ja ülitore oli :) 6.jaanuar ehk reedel oli aga aeg seada sammud kooli poole, et läbida oma viimane eksami-sess ja tulla sealt elusana tagasi.

Eksamitest niipalju siis, et alates kuupäevast 7.jaanuar kuni 15. jaanuar ehk siis 9 päevaga tegin ära ilusti 8 eksamit, 3 ettekannet ning ühe projekti :D ... ja ma ei tea kuidas, aga ma tegin need kõik ära ja isegi väga edukalt... ja kõigega alustasin maksimum 2 päeva enne... aga ma arvan, et siin oli mängus suur õnn ja juhuslikkus... ja okei muidugi mu ajurakud ka, aga kui ainult nendega oleks mänginud, siis poleks nii hästi läinud. Mis eksaminädala sees muidugi märkimisväärne oli (peale selle, et me katuga vahepeal kofeiinitablettidest väga segi läksime ja orangutangid tulid taaskord meid vallutama), oli nimelt see, et ma käisin reedel enne lepinguõiguse eksamit ja Bravos Bad Jam'il ja ÜÜÜÜLIÜberKaiff pidu oli, sest no vägavägasuperhea muusika oli lihtsalt ja me tantsisime nagu segased. Enne seda oli istumine Kreyt'i ja Priidu pool, kus sai palju nalja ja nii imelik oli mõelda, et krt miks ma avastan ägedad kursakaaslased alles lõpus. Aga pidu oli ülim ja eksami tegin järgmisel päeval ka ära positiivselt ;) Pühapäeval (15.jaanuar) saime lõpuks koju ja olime täiesti laibastunud katuga.. aga lõpuks kodus!
****

Edasi.. järgmine nädal (16-22.jaanuar). Nädala esimene pool - las ma pakun - ma lihtsalt magasin ja magasin ja magasin ja magasin kodus, sest et ma olin üliüleväsinud kõigest ja siis sai puhatud päris mõnuga, kuigi kuna reedel oli vaja veel üks projekt pärnus esitada, tuli ka seda hoolega teha. Nojah.. muidugi selle peale tulin ma neljapäeval, mil hakkas pihta täielik paanika, kuna ma pidin ju oma osa valmis jõudma. Pluss ma pidin valmis jõudma ka töörahuloluküsimustiku. Aga samas .. see on ju nii minulik kõik viimasel päeval teha, kui veel ees on ootamas Kristeli sünnipäev ja mõnus pidu vanade töökaaslastega. Õnneks - lõppheakõikhea, jõudsin valmis ja jõudsin peole, mis oli vägamõnus ja noo nalja sai ikka tohutult palju. Jõudsin arusaamale, et olen vääga õnnelik, et olympicust ära tulin... kuid olen veel õnnelikum, et sain endale sealt sellised toredad inimesed :)

Reedel niisiis (20.jaanuar), sõitsin kell 7 bussiga Pärnu, mis polnud üldsegi mõnus tegevus, sest buss oli täis ja ma olin 4 tundi maganud + ma polnud tegelikult veel eksamiks õppinudki. Aega oli õnneks kella 12ni :D Ja no ütleme ausalt see eksam oli tõeline bingo peale minek ja ülimalt hästi läks. Kaitsesime projekti muidugi maailmakauem ehk 40 minutit. Eksami ja kaitsmise vahepeal käisin ära Pärnu muusikakooli direktoriga juttu vestmas ja üha rohkem veendumas, et teen täitsa õiget asja oma lõputöös. Sõitsime õhtul Tiina-Maarjaga tagasi koju... ja tunne oli, nagu peaks vist peole minema. Soojendasime samvheer... ja liikusime PopMusicule, kus mu kallis õde Triinu, kes nagu teada, ei ole väga suur klubihunt, tahtis klubis olla kauem kui mina. Ehk siis huvitav tõepoolest. Aga minu jaoks oli see pidu pigem no.... natuke liiga emotsionaalne, aga vähemalt sai kõik välja öeldud, vist.. ja no nii oli.
***


Järgmine nädal (sest aeg ju aina lendab) ehk siis 23-29. jaanuar.2012 olid täis kõiksugu väägavääga asjalikke tegusid ja alustades juba esmaspäevast (23.01), kui ma hommikul läksin Võrru, et rääkida sealse muusikakooli direktoriga ja asjad paika panna. See tehtud, läksin Krissule külla, pärast mida läksin veel ka issile ja vanaemale külla. Nii hea oli neid kõiki jälle näha üle pika aja. Georg oli lihtsalt maailma kõige armsam ja kui ma ära läksin tuli ja tegi mulle musi ja kalli! Vanaema on mul samuti super, kuigi ta vahepeal minusse ei usu, siis ma ikka armastan teda ja tean ju, et ta muretseb päris palju kõigi pärast nagu vanaemad ikka. Issil, Janelyl ja Scarletil läks ka hästi ja see on ainult hea. Mingihetk vurasin bussiga tagasi Tartusse ja sain Katuga kokku korraks ja siiiis läksin koju ära.

Teisipäev (24.01) oli samuti väga asjalik, nimelt läksime katuga koos Tartu muusikakooli ka, mida ma muidugi et kõige rohkem kartsin, sest ma polnud saanud neilt vastust kas nad on huvitatud, aga nagu selgus, siis nad olid ikka vääga huvitatud asjast :) Mille üle mul oli hea meel. Pärast läksime katuga shopingtuurile, kus me üritasime katule leida suusapükse ja mulle kampsunit. Leidsime mõlemad, jeee! .. ja mäkdoonalds on ka põhiline pärast sellist väsitavat päeva.

Kolmapäeva (25.01) õhtul oli plaan minna välja ja ma ei olnud kunagi käinud UnderGroundis ehk püsikatele UG's, mis oli minu arust üsna arvestatav koht ja no siider oli vist linna odavaim + sai mängida lauajalkat ka. Olime seal ja siis Jossu hiilgas plaaniga minna genn'i, milles kõik algselt kahtlesid, aga lõpuks ikka läksime ja ma ei kahetse seda mittte karvavõrdki, sest et Loss Paranoias esines.. ja ma ei tea miks, aga ma polnud neid veel kunagi kuulnud.. ja kui ma neid kuulasin, siis mul olid ikka päris mitme koha peal külmavärinad. Laulusõnad ja muusika ja kõik see kogu kompott oli Väga Väga Väga hea. Mulle ja Allarile igastahes meeldis!!

Neljapäeval (26.01) käisime streikimas uue kõrgharidusreformi vastu, mis on täielik juradus ja mida ilmselt keegi enam ära hoida ei saa, aga ma ei kujuta ette mis meist siis saama hakkab, kui sellised toredadilusad nõudmised meile seatakse. Jah, mina lõpetan see aasta, aga näiteks mu õde või.. nt kui ma ise lähen magistrisse või midagi. Loodame, et midagi ikka suudetakse muuta veel.

Reedel (27.01) käisin messikeskuses ja üritasin asjalik olla ja midagi kirja panna, sest tegelt läks kiireks juba asjadega, ja no eks ma omajagu olingi. Aga maru külm oli.. ikka no marumarumaru külm, sest siis vist olid need 30 kraadised külmad.. kui 37 miinuskraadi oli öösiti ja allari juures magades tundsid nagu nina on jääpurikas :) Õhtupoole oligi siuke tusatuju selle külma pärast, aga soojenesime üles ja läksime uisutama koos katu ja triinuga, mis oli ülimalt mõnus ettevõtmine, sest uisutada on juuu liiga tore!

Laupäeval (28.01) käisime musiga suusatamas (jaaah, hakkasime tali-aktivistideks), ja suusatasime mõned kilomeetrid ja see nägi ikka suht naljakas välja, kuna me väga ei olnud suusatanud (nii viis aastat) ja siis kõigenaljakam oli ikkagi see, kuidas Allar nunnusti kraavi lendas, kui me võidu suusatasime.. :D i will neverr forget this! Õhtul võttis Timmi meid peale ja läksime Raineri peole, kus oli juba üprispalju rahvast ees ootamas. Pidu ise oli kolmes ahvis ja vipruumis ja juhtus nii mõndagi põnevat-huvitavat, jee. Aga peo lõpp oli suhteliselt õudne.. niiet ma ei teagi. Polnud vist suurem asi pidustus. .. Ja no pühapäevaga see nädal lõppeski :)
***

Edasi.. edasi.. järgmine nädal, 30. jaanuar - 5. veebruar.
Esmaspäev (30.01) oli suhteliselt suur feil, sest ma läksin messikeskusesse, aga Piretit ei olnud seal ja siis ma läksin sama targalt koju tagasi (-30ga). Kodus olin asjalik ja tegin riietest pilti, nämmusid tortillasid ja vaatasin päikeseloojangut, mis oli üks ilusamaid meie kodu aknast :) Musi tuli ka ja siis oli hea!

Teisipäeval (31.01) olid mul kaks toredat töövestlust, millest teine oli kõvasti lootustandvam ja asjalikum, sest ilmselgelt ei tahaks ma jääda kuskile väikesesse mõttetusse hotelli klienditeenindajaks, vaid ikka püüelda kõrgemate sihtide poole. Ja teine võimalus ju seda võimaldab... miks ka mitte :) Õhtul oli Triiinu kullakese juures pidžaamapidu, kuhu tulid siis Katu, Eini, Helen, mina ja Triinu kaaa :D Ja kus oli natuke LIIGA PALJU süüa ja need kõik sööögid olid NIIIIIIIIIIII head et te ei usu ise ka. Me lihtsalt ägisesime ja ägisesime ja vahepeal õnneks käisime triinuga poes ka ja see oli naljakas :D Pärast mängisime ühte mängu mille nimi mul meelde ei tule, aga kus meil ikka suhteliselt ära kammis. Ülimalt tore pidžaamapidu oli... ja lõpus oli megaväsinud olla juba, mina ja katu jäime ikka öömajale ka :) Aitähh Triinu, et sellise toreduse õhtu korraldasid meile!!!

Kolmapäeval (1.02) läksime Triinuga raamatukokku tarka panema ja väga tarka me ei pannud võib öelda :D Hoopiski väga naljakas oli.. ja siis sain õnneks koju emmega. Neljapäev oli asjalikum (2.02), sest käisin linnas ringi ja asjatasin täiega ning sain pärast Sikiga kokku, keda ei olnud jälle näinud sadamiljon aastat ja meil oli jälle väägapalju jutte rääkida. Toredus oli! Pärast käisime veel juttu rääkimas Siki sõbrannaga ja siis ma sain Markoga kokku, kellega ei olnud ka sada aastat näinud ja juttu rääkinud. Jõime teed ja siis läksime trenni, kus oli mõnus, aga ma ei tea kas nii mõnus, et ma seal ka käima hakkaksin. Midagi jäi nagu puudu, aga muidu muusika ja kõik värk .. no tantsida on alati vääga mõnus ja õhtu lõpuks jumala läbi olla on ka päris hea ;) Reedet, laupäeva ja pühapäeva kahjuks mu mälu ei tuvasta ja ma neid absoluutselt ei mäleta.
***

Mis edasi.. tuleb jälle järgmine nädal, mis algas suhteliselt imeliku esmaspäevaga (06.02).. ja jälle mina olin raamatukogus, üritasin oma projektipraktika aruannet kirjutada, mille kuupäeva ma lõpuks edasi lükkasin, sest jah, ma olen laisk. Aga ma elasin juba teisipäevas (07.02) ja olin vääga õnnelik kui see kätte jõudis. Päeva veetsin messikeskuses, kuhu emps pärast läbi segaduste järgi tuli ja kuidas me ringi chillisime ja õhtul lõpuks läksin TALLINNAA koos Joeliga ja meil oli ülichill sõit ja juttu jätkus kauemaks. Lõpuks jõudsin ka oma Kaarina kallikese juurde, kellega me mõned jutud ja veinid jõudsime kella kolmeni-neljani räägitud ja jäi veel palju rääkida, aga.. need oleme ju meie.



Supper õhtu kallis! Järgmine hommik olin üsna aeglane, aga pidin minema asju ajama ehk siis oli kolmapäev (08.02). Asju ajasingi terve päeva ja tean, et saan nende asjadega ka hakkama ja kõik saab olema veel perfect. Sain ka Katumusooga kokku ja me olime suures masenduses, sest me ei leidnud endale midagi, mida me otsisime. Ostsime vaid süüa ja siis läksin Kaarina juurde koju ja kus ma väsimusest lihtsalt ära vajusin.
Neljapäeval (09.02) hommikul sain Karini venna Martiniga koju ja jälle oli üks tore sõit, kus sai palju juttu räägitud. Kodus ma lihtsalt puhkasin ja olin ülimalt väsinud :) Nädala pidu oli seekord reedel, milleks oli Pireti sünnipäev, kuid enne seda oli veel Intellektika, see kurikuulus intellektika (10.02), kus oli palju vingeid tegelasi ja koole kohale tulnud ja võib öelda, et intellektika läks ikka väga edukalt ja Maria sai megahästi hakkama asjaga. Super! Kodus panime triinuga ruttu kõikidele riietele hinnad ja siis seadsin sammud Pireti sünnipäevale, kus ma ei teadnud kedagi peale Heleni, aga ülitore oli sellegipoolest. Õhtu lõpetasin aga zum-zumis, kust avastasin enda sõbrad ja kellega me vaidlesime ja jobutasime ja naljakas oli kuni hommikutundideni ja mina olin ikka väga totu lõpuks, tunnistan, aga koju ma sain.

Laupäeval (11.01) ma ei saanud päristäpselt aru veel kõigest, aga sõitsime müürilille täikale, kus siis hakkas toimuma selline tore asi nagu kasutatud riiete,jalanõude,aksessuaaride,plaatide ja mis iganes asjade müük.. ja täitsa tore oli tegelikult, kuigi meil ei läinud väga hästi, aga midagi ikka, kogemuse vähemalt sai :) Allar käis vahepeal ACTA protestil raekojas, kus olid fooliumimütsikestega streikijad (ja üleüldse on eestis viimasel ajal väga palju streike). Ja siis hiljem käisime kodus ja siis Allari juurde sööma ja tuduma. Ma arvan, et ka pühapäeva tudusime maha.
****


JA LÕPUKS olen jõudnud selle nädala juurde, mis hetkel käib ja mis on olnud väga uudisterikas! Esmaspäeval (13.02) käisin ja olin asjalik maksu-ja tolliametis ja sain targemaks muidugi ka :) Siis linna, katjuushaga kokku, üritasin kleidiriiet leida, midagi leidsingi, burdast leidsin lõike ka, nüüd peaks ainult õmblema hakkama :) Jooksin sellel päeval ka märkimisväärselt palju - bussile üldiselt.

Teisipäeval (14.02) ehk sõbrapäeval ehk MUSUPÄEVAL (that's how we call it) oli terve päev tegevust täis erinevate koduste asjadega ja asjade kokkupanemisega ja no ühesõnaga miljon asja käsil. Ja õhtu oli vääga nummi - läksime musuga kinno the Vow'i vaatama. Ja noo ma ei saa üle ega ümber sellest kutist - Channing Tatumist, deem. Ja no filmist ma ei hakka üldse rääkima, vaid soovitan seda kõigile lootusetutele romantikutele ja emotsionaalsetele vennikestele, sest see toidab teie emotsioone kohe kindlasti ja pärast on väga raske olla (minul oli, aga samas, jah.. mina ju). Muidugi jah, see on selline tüüpiline armastusfilm, aga mis ta eriliseks teeb, on see, et asi põhineb tõestisündinud lool. Argh, noh, ühesõnaga minge vaatama. Pärast nutmist läksime sööma Asian Chef'i.. kus ootasime kenasti pool tundi et keegi tellimuse võtaks.. ja siis veel pool tundi, et keegi tooks meile asjad, mis olime tellinud.. Ja üleüldse oli kuigi mitte üldse nii hubane kui Tsinkpekkpang, aga sellegipoolest toidud olid head ja me ei jõudnudki kõike ära süüa. nomnomnom! Üliarmas sõbrapäevake oli tegelikult meil ja..kõik oli pöörfi :) aitäh musu! Ja aitähh minu sõpradele, et nad on nii head ;*
Kolmapäeval (15.02) hüppasin hommikul koju, sest allar läks kooli ja mina siis hakkasin koristama ja asjatama jälle üksi kodus. Ma arvan et see on ka üks põhjus, miks ma nii kaua pole kirjutanud... see on vist see, et kui sa saad uue kodu siis sa tahad, et kõik oleks lihtsalt väga perfect ja korras, et oleks hea olla. JA mina olen sellepärast siin ikka nii mõnedki päevad raisanud (või noh, panustanud), et oleks hea.. ja nüüd juba hakkab looma ka. Õhtul oli taaskord kolmes ahvis istumine ja seekord Leena auks.. ja oli ka täitsa tore. Käisime korra klubis ka, aga keegi tropp viskas mulle joogi selga ja see polnud just kõigemõnusam ja sellega pidu lõppes, aga tore oli ikkagi :)

Neljapäeva (16.02) varahommikul sain kõne issilt, kes ütles et sündis mu kõige kõige kõige noorem vennake kell 6.16.. ja noo pole paremat kõnet ju millega päev saaks alata. Üliarmas ja emotsionaalne hommik! ma olen väga õnnelik :) Varsti lähen vaatama ka.. superuudis igaljuhul. Edasi.. mingikell tuli emme meile järgi koos vanaisaga ja ma valmistasin kodus superheadnämmut sööki kõigile. Käisin ka helene kalla juures ära ja õhtul tegime Allariga ühe vinge asja valmis - nimelt panime sektsioonkapi kokku ja olime uhked enda üle. Hea päev!

Reede, ehk täna (17.02) ma erilist midagi ei teinud peale asjaliku olemise ja koristamise ja tegutsemise ja asjade ära viskamise ja korda panemise ja oijeerum.. jah, emmega oli meil päeval tegemist küll ja veel. Käisime veel ka turvakodus, kuhu viisime riideid ja jalanõusid, mida ma loodan, et neil ka vaja on. Siis käisime natuke poodides ja õhtul jälle viskasime tohutu hulga vanu pabereid ja pappi ära. Mõnus tühi tunne on nüüd.. justkui midagi hakkab looma.


... ja kas tõesti olengi 52-le päevale ringi ümber teinud? Tundub nii.. ja ilmselt väga segaselt aga mulle arusaadavas keeles.. ja.. SÕNAD ongi otsas. Emotsioonid ei saa kunagi otsa, kuigi vahepeal ju võiksid.. et saaks lihtsalt olla üks tühjus. Igaljuhul kahe päeva pärast on minu sünnipäev ja ma saan jälle tsuti vanemaks ehk siis 22 aastaseks... ja selle vanuse juurde jään ka pidama :) Ja.. ma ausalt tahaksin siia rohkem kirjutada.. kõikidest oma headest ja halbadest emotsioonidest, mis sellise pika aja peale ju tegelikult meelest ära lähevad!

Hetki tuleb nautida, valmis tuleb olla, häid asju tuleb soovida... ja siis juhtuvadki need õigel ajal.. kõik mis sa soovid, see sinuni ka tuleb.. ja mul on hea meel, et ma tean ning olen seda kogenud.

Nautige päeva!

needed to remind myself.

We'll run wild, We'll start glowing in the dark.

"Vabadus, mida otsime, on vabadus olla mina ise, väljendada iseennast. Kuid oma elu vaadates näeme, et enamiku ajast teeme asju selleks, et teistele meeldida, et teised meid aksepteeriksid, mitte ei ela oma elu iseenda meele järele. See ongi meie vabadusega juhtunud. Ja näeme ühiskonnas, kus elame, ning maailma kõikides muudes ühiskondades, et iga tuhande inimese kohta on üheksasada üheksakümmend üheksa täiesti kodustatut. Kõige hullem selle juures on, et enamik meist pole isegi oma vabaduse puudumisest teadlikud. Miski meis sosistab, et me pole vabad, kuid me ei saa aru, mis see on ja miks me vabad pole."

Neli kokkulepet. Don Miguel Ruiz.


Enne minu iga-aastast aastakokkuvõtet otsustasin, et on aeg pisut kirjutada... ja ega see kerge jälle pole, aga kui kripeldab, siis peab. Elu on nüüd hoopis teistsugusem igas mõttes ja see on vist see, mis muudab... või muudab see, et midagi pole nagu päris korras ka... et kõik on veel kuidagi lahtine, kui teisel hetkel on nii kindel.

Minu peaaegu viis nädalat on möödunud suhteliselt lennates peaks mainima, kuigi osadel päevadel on aeg niimodi veninud, et lihtsalt sa ei suuda ära oodata päeva lõppu, nädala lõppu.. ja puhkust. Kui ma viimati kirjutasin oli 22. november.

Pärast seda oli novembris veel igasugu tegemist. Alustasin oma projektipraktikaga, mis algas elukvaliteedi messi planeerimisega ja reedel (25.november) sain olla infoletis ja seal tegutseda... ja oli täitsa tore. Reedel oli ka üks väike trepiskäik koos shotiringidega taaskord.. agaaa see oli mõnus ja heatuju õhtu. Laupäeval (26.november) olid Issi ja Janely pulmad rõuges.. ehk siis minu esimesed pulmad üldse. Väga ilus oli kõik... absoluutselt, aga väägakülm oli ka kirikus. Ja ma mõtlen, et kui ma abielluma peaks, siis ma ei abielluks kindlasti kirikus, sest seal on isegi suvel ju külm! Igaljuhul väga ilus laulatus oli ja edasi läksime Kiidi tallu, kus oli selline puhkemajamoodi kompleks, kus sai süüa ja tantsida ja juua ja torti, mis oli überhea.. Ja tore oli ka näha neid inimesi, kes meiega väiksena tegelesid ja olid meie vanemate ühised tuttavad kunagi! Georg oli muidugi kõigekõigekõige armsam ja tema oskab kõige paremini tantsida. Sai igasugu mänge mängitud ja vääga fun oli!


***
Järgmine nädal algas esmaspäevaga (28.november) ja sõitsin viimast korda sellel aastal pärnusse, et teha viimane koolinädal ilusti ära. Esmaspäeval oli niisiis üks seminar, mis sai tehtud ja edasi olid päevad, kus ma lebotasin ja õppisin ja vahepeal käisin veel koolis ja tegin ühe kõigeraskema kontroltöö ära.
- Reedel (2. detsember) pärast seda jubedat tööd ootasin kodus külalisi, kes ka lõpuks saabusid ja sain neile süüüa teha, oma kurikuulsat ja ülihäääd pastat :) Ja megatore oli. Õhtul läksiem kõik koos veel Pärnu peale trippima ja apteeki, mis oli huvitav ja noo ööös on asju :D Suppper reede õhtu oli tõepoolest.
- Laupäeval (3. detsembril) oli Triinu kullakallipai sünnipäev, niiet sai talle öösel lauldud kaaa üks ilus sünnipäevalauluke meie poolt. Agaa mina käisin laupäeval veel lepinguõiguse seminaris ja tundsin, et päääris tore on olla. Läksime pärast Allariga Terviseparadiisi.. kõndisime ja päris hull tuul oli pärnus ikka. Aga KÕIGEÜLIMALTMÕNUSAM oli Terviseparadiisis.. noo pole sõnu lihtsalt kui kuradi hea on lihtsalt lebotada mullivannis tund aega ja siis igast ägedatest asjadest veel rõõmu tunda.. ja siis lebotada saunas ja aurusaunas ja pärast on siuke ... ülimalt lebokaifff olla. Ühesõnaga ülim punkt mu nädalale oli terviseparadiis. Õhtul tegime veel jõulupraadi ja glögi ja nautisime pärnu rahulikkust. Supppper taaskord :)


***
Detsembri järgmine nädal (5-11.detsember) oli täis ka igasugu huvitavaid seiku... ja eriti palju aega veetsin ma näituste messikeskuses, kus sai tehtud ilmselt kõike ja palju.. Aga megatoredad inimesed on seal ja sellepärast on tore, vääga tore!
- Kolmapäeval (7.detsember) oli veits emotsionaalsem päev, sest käisime katuga kinos. "One Day" oli filmi nimi.. ja noo kui ma tavaliselt ikka oskan filmi kohta midagi öelda, siis selle kohta ei suutnud pärast ega praegugi... Pärast ei olnud väga meeldiv peaaegu terve öö referaati teha.
- Neljapäeval (8.detsember) käisime Triinu ja Erki kutsel "Raudmeest" vaatamas.. ja noo emotsioonid olid laes, vägagi laes ja suppervinge etendus oli.. Soovitan kõigile ja Talllinas on ka mingid lisaetendused, niiet kõik vaatama.. See oli tõesti väärt etendus ja kontsert! Pärast seda istusime taaskord trepis ja nautisime noorust :D!
- Reedel (9.detsember) olin ikka überväsinud, aga otsustasime õhtupoole siiski Katuga ujuma minna või noo pigem mullivanni, kus me lihtsalt istusimegi reaalselt ma ei kujuta ette kui kaua, aga see oli kaua. Ja aurakeskuse siider on maailma kõige parem:D nomnom, igaljuhul suppermõnus õhtuke aura keskuses.
- Laupäeval (10. detsember) oli jällle huvitav õhtu.. kuigi hommikud on ka mõnusad, siis millegipärast toimub alati õhtuti midagi märkimisväärset.. ehk siis alguses olime Katu pool naistega ja sõime juustu, jõime veini ja rääkisime igasugu häid ja halbu jutte. Edasi läksime Joosepi metali-üritusele, mis toimus genklubis ja kus oli üks hea esineja, kelleks oli see rockin' lady või keegi siuke, ja nad olid head :) Jutud olid ka head, mis sellel ööl räägiti...aga lõppkokkuvõttes istusime zumis ja vaatasime videosid. jees, laupäev siuke tavaline.


***
Järgmine nädal (12-18. detsmber) veetsin samuti ikka päris palju aega messikeskuses ja nii raske oli hommikuti üles saada. Mis veel sellel nädalal märkimisväärset toimus oli see, et ma taaskord õppisin ja saime Tiina-Maarjaga niimõnedki tunnid Tartu Ülikooli raamatukogus veeta ja finantsitööd teha.
- Neljapäeva õhtul (15.detsember) korraks relaxisime tsikiitadega Liisu pool ja oli tore.. ja
- Reede õhtul (16.detsember) oli nädalast nii suur kopp ees, et pidime minema Treppi, kuhu pärast liitus terve hord inimesi ja edasi liiguti veel kuskile.. ja siis City-sse sööma, mis on maaaaaaaaaaaaaaaaailma kõige halvem toidukoht terves maailmas ma arvan.. vähemalt Tartus küll. Ma ei ole mitte midagi positiivset sealt leidnud. Teenindajad on imelikud ja õpetavad teisi teenindajaid kuidagi väga ülbelt ja siis osad ei saa midagi aru.. ja siis see LÕHN, mis üle terve selle koha ja veel välja ka ulatub, on lihtsalt ÕUDNE. noo täitsa lõpp. kohutav söögikoht.. kes sinna üldse läheks. Söök ei olnud ka mitttte üldse maitsev. Sinna ma ei lähe enam mitte kunagi ausalt :D

***
Järgmine nädal (19-25.detsember) taaskord praktika! Ja finantsasanalüüsi ja investeeringute jõhker kodutöö, mida mõni meist tegi hommikuni.. Sellel nädalal elasin üle veel ka ühe paanikahommiku, sest umbes üks kõigetähtsam asi läks pekki, aga elu läheb edasi ja ilusti ja kõik saab korda, ma tean.
- Neljapäeval (22.detsember) mõtles Triinu et ta peab ikka oma sünnipäeva ära pidama. Pärast praksi suundusime linna ja otsisime kinki trinsule ja jõulumeeleoluriietuses oli lõpuks peol aind mina ja kato. Igaljuhul oli tore sünnipäevake ja mängisime kehakeele aliast, mis oli funfunfun! Pärast liikusime veel edasi armastuses ja zumisedes. musoga jõudsime lõpuks väsinuna koju kaa ja oli armas.
- Reede (23.detsember) tegime piparkooke allariga minu uues kodus ja need tulid meganunnud, eriti just elevantsikud ja jõehobukesed! Niiiiiiiiiiiiiiiiiii mõnus reede õhtuke, sest ööbisime esimest korda minu uuues kodus !!!!!!!!! Kõigeparem uni oli.. ja see oma kodu tunne, lõpuks ometi!
- Laupäeval (24.detsember). JÕULUD! kaunistasime oma ilusaid piparkooke ja neeeeeed olid fantastiliselt ilusad ikka.

Pakkisime nad megailusti ära ka ja viisime kingituseks allari perele... Seal toimus ka jõululõuna meil.. ja jõuluvanaks oli allar :) Kes luges luuletust, kes laulis, kes tantsis.. aga megatore oli ja ülimalt hea söök oli ka! Õhtul olin OMA kodus ja nii hea oli olla!
- Pühapäeval (25.detember) mõnulesime hommikupoole kodus ja vaatasime filmusid musiga ja siiis mõtlesime, et võiks uisutama minna. Mõeldud, tehtud ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii äge oli.. ülepika aja uisutada ja teha midagi teistsugust, super! pärast sõime veel head sööki allari juures ja läksime Timmitõmmu poole, kus poisid käisid saunas ja tüdrukud tegid karaoket ja tantsisid tantse. Heaõhtu :)


Täna ongi juba teisipäev ja eile nautisin kodusolemist, koristamist ja õunakoogi ja muu hea söögi tegemist. oma köök on ikkagi maailma kõige parem asi. .. Lugesin läbi ka ühe raamatu, mis pani mõtlema nii, et peaks nüüd vaid tegutsema ka. Inspiratsioon, motivatsioon ja mõtete lahendused .. on alati positiivsed. Ja kui palju selleks ise ära saab teha, on lihtsalt uskumatu. Endasse tuleb uskuda... ja otsida vabadust. Kuigi ees on veel väga palju rasket, siis meie pere on läbi läinud ikka päris paljust ja saab kõigega hakkama, vähemalt ma usun sedasi..

Lähipäevil peab selle supervinge aasta 2011 kokku võtta... ja sellele punkt panna.
Seniks aga megarahulikku puhkuse jätku kõigile.. !

üksiolekumõttedonvahesthead.

So true.

Mõtted, mis kunagi ei kao, ükskõik kui head või halvad ka hetked pole. Mõtted, mis teevad head hetked veel paremateks ja halvad hetked kergemateks. Life is what we make it... and I love it!

.. but it just feels so right!

Hellou
buuhuu.. juba hakkab vaikselt koppa ette viskama see, kui kiirelt aeg läheb ja kuidas ma kunagi ei saa aru, et igakord kui ma hakkan blogi kirjutama, tuleb see meelde ja siis on nii et p a g a n, miks? taaskord on praktiliselt otsa saanud terve kuu aega, ehk 28 päeva täis.. kooli, koosistumisi ja mu kalleid inimesi ning muid põnevaid asju. Selle ajaga... it has changed a lot.

Peamised olulised sündmused on siis pärast 26ndat novembrit järgmised:

• 29.oktoober.2011 oli Liisu 22! aasta sünnipäev ja see oli ülimalt tore. Kõik nägid glamuursed välja ja enamus üritasid vastavalt sellele käituda.. no vähemalt seni kuni oldi kained :D Igaljuhul oli minu arust vinge pidu ja ilusaid pilte sai ka tehtud. Sõin esimest korda räime ka.. või mingit muud imelikku kala, mida ma kunagi söönd ei olnud. Vist oli hea :D Draamat sai ka, raudselt sai :D Vähemalt Jorma tegi ikka mõne draama ära, meil oli kokkulepe ju siiski :D Tegime Katu ja Liisuga soengud Allarile, Perkale ja Taavile, see oli funfunfun. Ja ei saa mainimata jätta ka minu ja Katu kingitust Liisule.. eriiti katu õmblemisoskusi :D Ilusti kella viiest sai koju ja peoga võis rahule jääda!

• Järgmine nädal (31. oktoober - 6.oktoober) möödus mõnusasti katuga suuri koolitöid tehes Pärnus ja ilmselgelt ka paarkorda sai orangutangi mängitud, sest vahest me lihtsalt läheme lolliks seal.. ja pole enam täiemõistuse juures. üldiselt ma väga loodan, et meie naabrid ei arva, et me oleme kuskilt hullumajast põgenenud weirdod. Aga ... kurat, seinad on meil maruõhukesed! :D
  
  
• Neljapäeval (3.oktoober) kutsusid mu armsad kursaõed mind Kreyt'i ja Priidu uude korterisse, ehk siis soolaleivapeole. Mis oli lihtsalt äraütlemata tore. Nad esinesid meile oma parimate paladega ja tegime vesipiipu, jõime nämmusid asju ja sõime muidugi kaaa! Niiiiiiiiiitore oli nendega! Nii tore oli, et reedel oli ikka suhteliselt raske kooli minna, but I made it! :D
  
  
• Sellel nädalal jäin muidugi laupäevaks (5.oktoober) ka kooli, sest avatud ülikooliga on mind õnnistatud. Jep.. üleüldse 47 EAPga on mind õnnistatud sellel ilusal sügissemestril. Aga ma üldse ei olnud kurb, sest lõpuks sain bussi peale ja sõitsin Tartu, kust võttis mu kallis musi mu peale ja edasi läksime Joosu sünnipäevale, tee pealt korjasime veel Karoline, Karla ja Perka ka peale :) Jossu pidu oli niimõnus! Millegipärast oli mul nagu ülimalt hea tuju ja siis ma niisama tiirlesin ringi seal. Hea on ikka mõelda, et ma pole veel päris vanaks jäänud :D Igaljjuhul seda ma ka tean, et me olime taaskord viimased kes lahkusid. Isegi peoperemees Joosep oli diivanile vajunud ja no perenaisest Einist me ei hakka üldse rääkima. Mullle väga meeldis pidupidu :)
  
  
• Sellel nädalavahetusel oli minu Kallite Kadide sünnipäev, ehk siis 5ndal Kadi kallis Alikas ja 6ndal Kadi kallis Kaunis. Palju palju õnne mu armsatele Kadidele.. ja mul on ikka nii kahju, et ma ei saanud teiega olla!
  

• Järgmine nädal (7.oktoober - 13.oktoober) oli taaskord Pärnu nädal. Saime ühe ainega ühele poole, no ma sain tegelt tänu Katule, sest ma vana pimesikk ei võtnud prille kaasa ja ei näinud tahvli pealt küsimusi, mis siis arvestusse tulid. A tänu selllele, et katu ei ole pime, sain tehtud. Ja saime arvestatud :D muyy bien. Tegelt kolmapäevaga vist sai kool ühelepoole, sest et neljapäev ja reede polnud väga ahvatlevad. Kolmapäeva (9.november) õhtul mõtlesin et why not jhonny ja läksime jällegi Kreyti ja Priidu poole, sest seal on vahva! Ja kui kuradi kahju mul on sellest, et alles ülikooli lõpus sa hakkad rohkem suhtlema ja saad tundma ägedaid inimesi.. miks kõik alles lõpus toimub alati? Igaljuhul seekord oli veeeeeeeeeel toredam :D no lihtsalt nalja sai niipalju ja õnneks võtsin kaasa ka digika, sest et sain teha video sellest kuidas nad meile esinevad. Ja muudki veel :D Oeh, jälle oli nii tore. Ja seekord oli niitore, et jõudsin koju kell 4 alles ja kooli järgmine päev ei jõudnud ja juba läksingi Tartu ära.
  
  
• Reedel (11.oktoober) läksime seltskondlikult jalkat vaatama kolme ahvi, ja see oli huvitav, sest Eestile jagati tohutult kaarte.. , ja mis lõppes sellega et poisid olid kuskil maitea kus ja meie olime triinu juures ja jõime teed siidriga ning triinu laulis meile lihtsalt väga koledaid laule. Aga ta on Triinu, anname talle andeks :D Musi oli naljakas, kui temaga lõpuks kokku sain..siuke armas pahur toriseja, kes oli nii väsinud, aga lasteeine mänguasja sain kingituseks sellegipoolest :D Laupäev ja pühapäev möödusid pakkides ja mõeldes, et kuidas, mis ja kes... sest varsti oligi ees kolimine. Ahjaa, muidugi katuga veetsime aega ka TÜ raamatukogus. Was fun!!!'
  
  
  
• Järgmine nädal oli jälle käes (14-20.november) ja sellest veetsin Pärnus kõigest esmaspäeva ja teisipäeva, kuna kolmapäeval tuli kolida annalinnakorter ära uude korterisse. Ja seda me ka tegime kolmapäeval. Väga ränk oli, sest need kolimisbussid on ikka suht munad vahest. Ja meil oli liiga palju asju. Oeh, segadus missugune. Pärast käisime kena kolm korda veel edasi-tagasi, et kõik saaks kolitud. Õhtul vajusime musiga tema juures lihtsalt jumala sügavasse unne. Emme ja Triinu läksid Allari venna juurde nende onu majja, sest ilmselgelt ebaloogiline on see, et kiisu elab üle selle ehitajate tralli.. seal on lihtsalt natuke teha veel asju, niiet ajutiselt kolisin ma allari juurde ja nemad sinna
  
  
• Neljapäeval (17.november) liikusin messikeskusesse, kus mind ootas Piret kellega me praktikalepingu allkirjastasime. Ehk siis kuus nädalat praktikat projektijuhi assistendina. Olen päris uhke ja aitähh Helenele ka :* Päris palju tõotav tundub igaljuhul minule! Eks ma järgnevatel nädalatel räägin kuidas mulle seal meeldib :) Neljapäeva õhtu oli omaette suht oooper :D Esiteks ma läksin välja Jorma ja Liisu ja Katu ja Eini ja Heleniga ning me olime Krooksus, kus oli lihtsalt juba legendaarseks saanud lauajalka ja mida me seal mängisime. Üpris kaua, vähemalt kolme siidri jagu. Ja siis läksid teised ära, liisu sõidutas meid jorma täiesti normaalsel autol treppi ja seal enam nii lõbus polnd, sest shotte oli palju... uuuh.
  
  
• Reedel (18.november) OLI MU BLOGIL SÜNNIPÄEV!!!!!!! Ehk siis... 6 ilusat aastat on siia kirja pandud ja see on mu arust lihtsalt ülivinge :) Käisin Helentsiku juures ja nii hea oli näha teda jälle.. ning siis kolisime veel asju garaažist uude korterisse. ja siiiiiis lihtsalt lebotasime kodus, sest nii uni oli olla. Ma usun, et absoluuuuuuuutselt mitte muffigi rohkem ei teinud.
  
  
• Laupäeval (19.november) oli minu Nimepäev! Seega palju õnne mulle ka :D Õppisin hommikupoole.. ja õhtupoole sain Sikiga kokku, keda polnd jälle sada aastat näinud ja nii vinge on ikka vahest näha selliseid inimesi, kellega on hea suhelda ja tore koos olla, aga keda sa lihtsalt nii tihti ei nähe! Istusime armastuses ja rääkisime maailmaasjadest, nii tore oli :) Pärast läksin ma edasi Triinu poole, kus oli veel palju rahvast. Sai vesikat tehtud ja veini joodud ja samuti maailmaasju arutatud. Hiljem Krooksus veel üks kiire mäng lauajalksi ja kojuminek. Piupauvau, heaõhtu! Pühapäeva highlight oli see, et käisime katuga jalutamas ja istusime panges... ning sai ka jälle palju räägitud. uni oli häää ma ütlen!
  

Ja jõudiski kätte nüüd see nädal, mis praegu on ja algas ta mul esmaspäeval (21.november) Pärnus ja kusjuures... jumala normaalne esimene esmaspäev oli, ja katu ütles õieti... sest ei olnud mängus Alexit, kes meil eelmine esmaspäev lihtsalt terve hommiku ja päeva pekki keeras, kuna ta unustas võtmed pagassi ja üldse.. oijaah. Igaljuhul asjalik esmaspäev ja veelasjalikum teisipäev, kus tegin rahanduse kt ära ja olin maganud kõigest 4 tundi. Bussiga Tartu sõites oli selline tunne et alleluujah ma jään kohe magama. Kodus jäingi.. ja nüüd kohe lähen jälle tuttu.

Täna on siis juba 23.november... ja kolmapäev ning hakkab mu projektipraktika kuhu hommikul ka lähen. Ja siis on veel jäänud kõigest järgmine nädal, kus ma olen koolis teisipäevast laupäevani.. ja siis ma pean küll tähistama seda, et mu ülikooliaeg on praktiliselt läbi. Eksamiteni on veel aega.. neid on mul 8 .. ja ajavahemikuks on 7.jaanuar - 15.jaanuar, ehk siis challenge accepted.... 9 päevaga kavatsen ära teha 8 eksamit. Goooooood luck Liisi. Jep, edasi on juba kolm kaitsmist, milllest ilmselt tuleb siin veel juttu. Ja ei saa unustada mu suurejoonelist lõputööd, millega ma peaks jjuba AMMMMMU tegelema. Aga niiiii busy busy on olnud, et jah, loll on see, kes vabandusi ei leia :D

Üks pilt ka, mu jutu lõpuks. Sest et praegu on täpselt selline tunne. Ja kuigi mul ei ole kodu ja ma elan praegu Allari juures oma kohvrite otsas.. ja mul on kooliga veel natuke poolik kõik, sest paljud asjad seisavad veel ees, sealhulgas suured projektid and stuff, siis SELLEGIPOOLEST kõik on kuidagi ..NIIIIIIIII ÕIGE ja niiii HEA et paratamatult on nagu lihtsalt naeratus näol ja mõte päris kodust ja kõrgharidusest ja juhilubadest ja vabatahtlikutööst ja minu unistuste realiseerimisest hoiab seda naeratust seal endiselt. Dsiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis, i'm one lucky girl!




See you soon!

Something to sum up the last post..

Perfect timing, dear! mas.

Some people feel the rain. Others just get wet.

Reede õhtu. Üksi. Ja siis mõtted. Palju mõtteid.
Millised on päriselt kaugsuhted? Kuidas nad toimivad? Kas nad on halvemad kui need suhted, kus inimesed saavad olla iga päev üksteise kõrval? Või miks neid üldse hoitakse, miks neid tekitatakse, kui tegelt on ju maailmas nii palju inimesi. Ma ikka vahest küsin seda küsimust enda käest. I wonder why.. 2, 5 aastat võrdub tegelikult 426 päeva ehk 1 aasta ja 61 päeva. Polegi varem nii mõelnud.. Aga ülejäänud aeg, kuidas üldse sellega hakkama olen saanud?

Ja kui kõik normaliseerub kunagi, mis siis saab. Kas keegi üldse oskab olla? Koos olla, lihtsalt niisama, iga päev. Inimesed on erinevad ja osad ongi sellised, kes tahavad hingata. Palju õhku ja üksi olla. Ja siis tulevad need, kes tahavad hoolivust ja tähelepanu ja armastust ja paitusi ja kallistusi ja musitusi ja kõike seda. Ja kui koos on nendest kahest erinevast variandist inimesed, kus üks tahab olla suhtes, aga pühenduda millelegi muule rohkem, ja teine tahab olla suhtes, kuid samas sellelt palju rohkem, siis... mis siis on?

Siis tekibki olukord, kus sa mõtled natuke. Võibolla isegi palju. Ükshetk sa mõtled, et see suhe on kõigeparem suhe mis sul kunagi olnud on, sest on mindud ju läbi päris paljust raskest ja hirmutavast ja uskumatust. Ja teinehetk sa mõtled, et kas on ikka nii, sest ta pole ju enam päris see, mis alguses.. Kas ta peab olema? Ja siis sa mõtled vb veel midagi, mida sa ei taha mõelda. Vahest tahaks aja lihtsalt tagasi pöörata ja mäletada seda, kui ei pidanud mäletama ja ei pidanud mõtlema.. Mina isiklikult tahaksin 2009 aasta suve. Kõik oli siis vist natuke liiga hea, aga liiga hea ongi väga hea. Sest vähemaga ma ei lepi.

Üldiselt mu jutu point ongi see, et vähemaga ei saa leppida kui on seda päris tõeline ja ilus ja ÕIGE suhe, sest õiged asjad jäävad püsima. Vana praht läheb ajaga minema, sest ta lihtsalt peab (samamoodi on prahistunud inimestega). Suhetes ei saa olla nii, et järsku hakkad sa võtma inimest absoluutselt iseenesestmõistetavalt. Ta lihtsalt on olemas.. ahah, las ta olla siis, mul muudki tegemist. Kui sa oled südamega mees või naine, siis sa ei jäta kunagi oma kallist inimest hooletusse ega tähelepanuta. Okei, sa ei helista talle võibolla igapäev ja te ei saada sõnumeid iga minuti tagant, aga sa hoolid ju temast samapalju ja vb isegi rohkem kui varem. Ja seda saab välja näidata miljonitel teistel erinevatel viisidel. Miks see nii raske on?

Some people feel the rain. Others just get wet. Mõned inimesed tunnevad natuke rohkem kui teised. Mõned inimesed tunnevad mõtlemise asemel. Mõned inimesed isegi räägivad vähem kui tunnevad ja nende tunded on tugevad. Teistel on sügavalt pohhui, aga las neil olla.. sest kellelgi peab ju olema.

Hello there!
Täna on kahekümne kuues oktoober ja ma pole kirjutanud siia täpselt kaks kuud ja üks päev.

.. Mõtlesin, et täna on see ainuke õhtu, kus mul pole homseks rohkem midagi tarvis teha... Ja iga päev ma mõtlen, et peaks asjad üles kirjutama, sest neid emotsioone ja asju on nii palju, aga pole kuidagi saanud aega selleks. Jah just aega napib, sest nii kuradima kiire on olnud. Ma ei teagi ühtegi päeva, kus ma oleks olnud lihtsalt omaette täiesti nii, et mul on aega rohkem kui 3 tundi. Seda polegi juhtunud, ja see on vist pisut halb.

Just täna õhtul kella 9 ajal olen otsustanud, et panen kirja nii palju kui mäletan oma ilusast sügisest, sest see on kestnud juba mõnusad kaks kuud .... ja see aeg on lennanud. Ülihelikiirusel... lihtsalt lennanud.

*Millest alustada? Eks ikka algusest, kuigi see on nii pagana raske, sest et kes see ikka suvelõppu enam mäletab. Minu jaoks lõppes see kuidagi liiga ruttu.. Meil oli suvelõpupidu joosepi pool ja see oli... lihtsalt super. Natuke kurb ka, sest suvi sai ju läbi. Sellegipoolest mul on kreisid sõbrad ja ma olen selle pärast õnnelik!

Edasi läks elu väga tõsiseks taaskord. Väga paljud meist alustasid kõike täiesti otsast peale, nende hulgas ka minu kaks kõige kallimat, Allar ja Triinu. Ja mul oli ma mäletan ikka väga hea meel nende üle, on siiamaani! Ja üldse, kõigi teiste üle ka, kes ennast uuesti back on track'ile viisid.

*Pärnusse viis meie tee 30.augustil, kui oli teada, et saame kätte oma kalli korteri võtmed Pikal tänaval ja ennast sisse seada. Siia (kus ma ka praegu pehmel tugitoolil olles) korterisse sisse tulles olime heas mõttes üllatunud, sest me ei käinud korterit kordagi vaatamas. Oli rohkem kui perfekto juba asukoha mõttes. Uinusime niisiis esimest korda oma uues kodus ja ootusärevus selle kooliaasta suhtes oli suur.

*31.august oli samuti üks äraütlemata vinge ja pikk päev minu jaoks. Esimene loeng ja siis juba kojusõit, sest rohkem loenguid sellel nädalal ei olnud ja Tartus oli vaja veel asju ajada. Nimelt pärast Tartu jõudmist läksin ja andsin allkirja töösuhte lõpetamisest olympicus.. Ja oligi läbi. Siis ma tegin veel ka Allarile üllatuse ja jõudsin varem. Õhtu läks edasi superhoogsalt, sest mulle helistas Kristel, et tsau, kus sa oled, tule Marko juurde, me juba ootame sind. Ja ma läksingi. Mul ei ole sõnu kui toredad mu töökaaslased on/olid! Meil sai NIIIIIIIIIII palju nalja ja lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii vinge oli kõigi nendega, kristoferi, marko, ivanna, kristeli ja kadiga. Superõhtu!

*Järgnevad päevad (1 ja 2 september) olid sellised rahulikud. Esimesel õhtul olime alukaste residentsis ja võtsime rahulikult ning teisel õhtul krooksus ning linnas.

*3.september, laupäev selle eest oli aga väga tore, sest läksime Karoline ja Karlaga piljardit mängima.. Ja noo meie kaotasime :( Aga tegelt oli ülimalt lõbus! Pärast seda mõtlesime, et aga läheks kinno kaaa :D Enne seda aaaga mängisime suruõhuhokit ja sõitsime autodega. Käisime söömas ja kinno me läksimegi. Filmiks oli Crazy, Stupid, Love ! Film oli täitsa hea, kuigi selline lihtne, aga armas ja Ryan Golding ning Emma Stone on väääga head näitlejad. Igastahes oli väga vinge päev meil neljal! :)

*4.september, pühapäev ja me kolisime terve päeva näituse tänavat tühjaks. Ehk siis kõik mu sõbrad ilmselt teavad juba nüüdseks, et näituse tänav kuulub uutele inimestele, kellele loodetavasti alumised naabrid meeldivad :D Mina ei hakka seda kohta ilmselt karvavõrdki igatsema. Seal olid omad head ja halvad ajad, aga on aeg edasi liikuda :)

Nüüd siis lõpuks algas tõsine kool.

Teine akadeemiline nädal
(andke andeks, et selline eristus, aga mu tervelt kaks kuud on käinud akadeemiliste nädalate kaupa)

*5.september oli see päev, mil me tõusime hommikul ... liiiga vara, et asuda pärnu poole teele. Viis päeva täis esimesi muljeid taaskord ja hullutavat tunniplaani, mis mul on liiga tihe, et olla tõsi, sest ega tegelikult 57 eap'd pole naljaasi. Ja esimesest nädalavahetusest, mis pärast kooli oli, ei mäleta ma absoluutselt mitte midagi, selline tunne nagu see jäi vahele, sest võibolla ma istusin raamatukogus ja mõtlesin elu üle järele.. aga võibolla oli mingi massive pidu... mul pole õrna aimu ka. Aga esimene nädal sai üle elatud.

Järgmine nädal ehk kolmas akadeemiline nädal.
* ...oli tegelikult jällegi küllalt asjalik ja sisutihe, sellegipoolest panin juba neljapäeval (15.september) Tartu poole teele. Katul oli see nädal vist Tallinn fashion week ja siis ta oli Tallinnas. Ma sain Jormikuga kokku ja tsillisime niisama ringi mööda Tartukest. Asjalood ei olnud just kiita, aga jorms on hea sõber!

* Järgmisel toredal päeval (16.september) käisin taaskord raamatukogus, sest seal on hea... ja rahulik (ja mulle reaalselt meeldib seal). Pärast sain oma kullakalli Mexiga kokku ja me rääkisime maailma asjadest, mis olid paigast ära ja maapind kõikus jalge all. Tiigi park aitab alati. Ja kas teadsite, et rääkisime aitab ka alati? See vist tegelikult pole täielikult õige, sest vahel peab lihtsalt niisama olema, et aru saada. Aga esmajoones paneb rääkimine asjad korraks siiski paika. Nii ka minul. lõpuks.

* 17.september, laupäev, oli ülimalt tore päev, sest lõpuks läksime tegema midagi sellist, mida nagu väga kaua oleme tahtnud teha. Läksime tennist mängima TriinuJaErkiga Tammele. Niiiiiii vinged tund aega olid, kuigi ma tundsin ennast siiski veel suure kobana, aga loodetavasti õnnestub veel mõnikord minna, seal on tore! Õhtul leidsime tee veel ka Heleni juurde, kes tegi remonti, st seal oli veel palju inimesi, kes tegid remonti ja mina polnud üks neist, sest vahest ei ole mõtet lubada asju, mida sa täita ei suuda. Nii ongi. Hiljem läksime Allari ja Jormaga treppi ja tegime shotid. Mõnusõhtu, mõnusõhtu!


Neljas akadeemiline nädal...
.. ja meil oli Katuga ilmselgelt juba väikesuur kopaonu teepeal ees. Miks me muidu tähistasime 20.septembril oma Pärnussetulekut väikse shampuse-juustu-viinamarjadega?
Ja miks me muidu 21.septembril peole läksime Bravosse, kus tantsisime hommikul kella neljani ja koju kõndisime 5 min asemel.... noooo ütleme nii et *pisut* kauem. Jah, me jõusime küll ju kooli neljapäeval. Muidugi, muidugi et mitte. Võiks öelda, et neljas nädal oli üsna pointlesser kooli suhtes, aga ülimalt vinge peo mõtttes, sest pidu oli hea! Tartu jõudes neljapäeval viis meie tee sirkusse ja koju ja lebotama forever.

* Peaksin veel rääkima ka 23.septembrist, mil Tartus oli Teaduste öö ja see oli üks sweeet reede õhtu, kui me otsustasime, et teeks väiksed õlled koos allari, perka ja katuga ning meiega ühines ka taavituru. Läksime siis kapriiiisi ja nautisime oma soojaid õllesid. Edasi mõtlesime et aga läheks käiks ära ka tähetornis, kuhu võtaks veinid kaasa, aga sinna me ei läinud, sest poiste geniaalne idee oli minna ja vaadata väärastunud looteid ja väga rõvedaid muid asju. Mina väga ei suutnud. Toomemäel pärast oli funfunn! (mida meie nägudest väga näha ei ole:D)

Mingihetk läks katu ära, aga tulid kuskilt terve kamraaaditäis rahvast, kelle kõigiga me liikusime... TREPPI. Saime perkaga lauad meile ja party rock ma ütleks selle peale. Üks väga kreisi õhtu! Mitmed vedelad marijuhaanad ja nämmud shotid ja uskumatult lõbus tuju. Jätkus peaaegu hommikuni!

*Samuti ei saa rääkimata jätta ka laupäevast ehk 24.septembrist. Mitte hommikust ei tahaks ma rääkida, vaid ikka õhtust, kui me normaliseerusime. Nimelt oli Maasika suuursugune sünnipäev, kuhu ka meie olime kutsutud. Tähtis oli, et kõigil oleks kaabud.
Süüa sai ja shampust sai ja rummikoksi ja sokolaadikooki ja showd ja.. noo mida hing ihaldas, seda ka sai! Ülimõnus õhtuke oli! Meile meeldis supperväga!

Viies akadeemiline nädal!
Kestis taaskord neljapäevani, aga oli tunduvalt jõhkram, kui eelmised, sest kodutööd tulid vaikselt peale ja need ajasid lausa nutma. Samas me olime supertublid oma kahe grupiga ja cheers to that, tehtud need asjad said.
*Neljapäeval (29.september) siis kui koju jõudsime, läksime katuga tartu linna peale laiama ja jubemõnus oli lihtsalt olla oma kallis kodulinnas ja rahulikult chillida kalevipoja pargis koos joosepi, eini, jorma ja muude loomadega. Samas ei olnud nagu üldse hea, sest mingid asjad olid jälle imelikud ja vajasid arusaamist, mille ma ka õhtul sain. Aga natuke oli sellegipoolest teisiti kõik.

*Reedel (30.september) oli vaja õppida, õppida, õppida ja siis minna Jõhvi, sest vanaisa sünnipäevake oli :) Jõhvis oli imelik.. sest vanaema ju ei olnud seal. Ja Killut ka mitte. Ja üldse, kõik oli nii muutunud. Kurvaks ja.. ma ei teagi. Järgmisel päeval läksime vanaema vaatama ja ei suutnud väga.. see kõik on natuke liiga raske ja endalehoidmise teema pigem. Aga ma loodan, et kõik saab korda. Pärast läksime Allariga väheke jalutama parki ja nägime ammuseid kalleid oravaid, kes lapsepõlves mind koguaeg seal pargis rõõmustasid.

Ülimalt armsad ja julged oravapoisid :) Kojuminnes saime veel oma sugulastega ehk onu ja onunaisega kokku ja sõime ennast rohkem kui paksuks, et siis koduteele asuda. Jõudsime koju, oli pisut kiire, et jõuda teatrisse. Sofi Oksaneni "Puhastust" vaatama. Mulle VÄGA meeldis, sest ma olin raamatut lugenud. Täiesti super etendus minu arust, näitlejad ja olek ja see oli nii hästi tehtud. Jah, raamat oli muidugi parem ja üksikasjalikum ja valusam, aga etendus oli ka, vägagi super. Pärast läksime Katu ja Külloga pange sööma ja veinitama, nagu korralikele kodanikele pärast teatrit kombeks. Ülitore õhtu oli. Truffees oli ka niiii mõnus istuda ja olla :) Aitäh supertegusa päeva ja õhtu eest!

Kuues akadeemiline nädal!
Ehk siis minu jaoks üks superraske ja teguderohke nädal, mil kõik päevad ma käisin koolis ja õppisin igal õhtul pärast kooli nii raamatukogus kui kodus ja tegin projekte ja analüüse ja kodutöid ja muud jura. Jäin nädalavahetuseks Pärnu ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii õudne, ma pole ikka üldse see vend, kes suudab üksi kauem kui 24 h olla ... ja elada. St mulle meeldib üksi olla, aga juhul kui ma tean, et mu ümber on inimesed kelle juurde ma saan igal ajal pöörduda. Sellel kriitilisel hetkel päästis mind Kadi, kes tegi shokiteraapiat mulle reedel.. ja laupäeval (8.oktoobril) samuti, kui lõpuks sain teada et ta istub bussipeale ja sõidab minu juurde .. and it's going to be C R A Z Y! Läksin muuusjale bussivastu ja meie vingeõhtu võis alata. Tegime ülimalt maitsvat kanasalatit, ostsime ülimalt head veinid ja veel midagi ja nautisime elu! Sest elu oli hea ja läks veel paremaks. Millalgi kui olime juba piisavalt konditsioonis, oli aeg liikuda linnapoole.
Kadi viis mind kuskile eriti iks kohta, umbes nagu Tartus on püssirohu kelder:D Seal oli laivbänd ja gintonic ei olnud hea mõte :) Edasi suundusime Bravosse, kus oli niiiiiiii pointles, et me läksime sealt umbes pärast esimest tantsu ära, ja liikusime SUGARISSE, kus oli Playboy finaalpidu ja ma isegi ei taha teada miks me olime Pärnu postimehe esilehel Kadiga, kui sellest peost räägiti. Igastahes peost rääkides......... ma pikemalt ei peatuks, sest et sugar oli sweet ja see peaks ütlema kõik, eksju kadi :D? Dsiiisas nii lõbus ei olnud kaua aega olnud veel... ja uskkkumatu milline õhtu! Jah, järgmised peod tulevad Tartus ja Tallinas, for sure!

Seitsmes akadeemiline nädal!
Katumussh tuli esmaspäeval Pärnu, mina tegin jubeda kontrolltöö ära ja nii mõndagi veel.
*Teisipäeval (11.oktoober) käisin veel korraks koolis ja vrõnnvrõnnn bussipeale, et siis TARTUSSE SÕITA. selline tunne nagu oleksin terve igaviku eemal olnud. Musi tuli järgi mulle ja me läksime mäkki.. ja siis meie kohta, mis ilmselt arvas, et me oleme ta hüljanud, aga nii see ei olnud, kaugeltki mitte! Superhea liblikatunne.... muud polegi vaja.
*Kolmapäeval (12.oktoober) sõitsin bussiga võrru, et siis võtta bussike Rõugesse, et siis lõpuks, peaaegu üle kahe aasta näha oma KALLIST Ireenat!!! Nothing has changed. Ja nii on igakord, ja nii jääbki ma arvan eluks ajaks umbes, sest selline asi ei muutu mitte kunagi. Aitähh sulle kallis selle eest, et sa oled ja jääd ... ja et sa oled keegi kes teeb teistest paremad inimesed. Rõuges oli vaikne. Rõuges oli lihtsalt väga, väga, väga hea taaskord. Love!!!

*Neljapäeval (13.oktoober) jõudsime juba 9 ajal võrru ja Ireena läks edasi Tartu, mina jäin Võrru ja läksin issile ja Georgile külla. Georg on siuke väike memmekas vahest, aga samas tal kasvasid hambad ja kes siis ei tea, et see on väga valus.Nunnupall on ta ikkagi :) Käisin ka vanaema juures, kes on samuti väga armas ja kallis minule! Vahest ma ikka mõtlen, et miks mu vanaemad ei ela minu linnas, Tartus, vaid üks elab jõhvis ja teine võrus ja ma ei saagi neid ju nii tihti näha kui tahaks! Vanaema juures oli tore. Edasi läksin Krissu juurde, keda ma polnd ka ilmselt ikka vääääga kaua näinud. Ma ei leidnud nende korteritki ülesse :D Noojah, seal ma pole kindlalt umbes 3 aastat käinud. Igastahes väga vinge oli krissu ja krissu emmega juttu rääkida ja seal olla :) Issi viis mu bussipeale ja läksingi tagasi Tartu!
Tartus natuke puhkasin ja läksime siis Kolme Ahvi, kus oli ikka päääääris palju rahvast :) Nautisime Heleni, Jorma,Timmi ja veel kellegi shotileiutisi, mis reaalselt olid päris maitsvad, peale poiste oma, Heleni omad olid täiega head (Y). Ja kõigil oli juba väike sakike sees. Plaan sai teoks ja me läksime Illukasse, peaaegu et limusiiniga, aga siiski taksoga seekord. Illuka turvamees tegi meist pilti ja idal kukkus shakamaka firmakott poriloiku. See kõik oli ääretult naljakas. Peo algus oli veits mõnus ja tantsida kaaa oli mõnna, agaa edasi läks mingiks saikomuusikaks. Vahepeal oli veel selline tore asi, et nägin Germanit, kes oli Madriidist kohale tulnud ja keda oli ÜLIMALT tore näha! Ma väga loodan, et me kohtume veel Tartus :) Pidu edenes ja edenes ja osad läksid ära ja oli ka meie aeg ära minna, sest muusika oli väga kole. Aga meil olid head jutud. kõik need jutud. ja see tunne. jaaa seee oli väääääga hea tunne :)

Kaheksas akadeemiline nädal
*Esmaspäeval, 17.oktoober vurasime taaskord aleksiga Pärnupoole, et kooli jõuda, kuigi üldse nagu ei jõudnud minna. Elasime need paar päeva üle katuga (st katu jäi eelmiseks nädalavahetuseks ja tal oli ka ääretult kurb ma tean :D), eriti rahanduse kontrolltöö, mille katu sai A ja mina sain B (pidin ära mainima, sest me oleme ikka superõnnelikud nende tulemuste üle :D). Ja noo siis teisipäev võttis oma tavalisi tuure üles. Me nimelt natuke tähistasime jälle. Väikse veiniga. Ja siis kell 21.58 helistab keio, et ta on poe juures ja et lähme trippima sulli tädipoja oldskuuul wolkswagen bussiga. Agaaa why not jhonny? Eks me siis läksime, kuigi me ei teadnud kuhu tee viib.... ja tee viiis Munalaiu sadamasse, kust saab ideeliselt Kihnu (ma olen seal isegi käinud, wohoo). Seal oli maaaaaaaaailma suuuuurim liivatorm ja üldse torm ja me oleks peaaegu et lendu läinud. Väääga hulll tuuuul, täiesti uskumatu. päriselt, igalpool oli liiva vist :D Käisime veel ka valgerannas (ma ei tea miks) ja koduminek oligi. Päris pöörane õhtu, või mis...

For sure kolmapäeval ei jõudnud kooli, neljapäeval jäi kool ära ja ma oleks eniveis koju läinud, see tähendas, et Tartu poole viis meie tee kallikeee! :D Kolmapäeval olime niii sosssid, et lebotasime kodus ja olime nummid. Neljapäeval (20.oktoobril) oli kalli Joosu sünnipäev, mida me tähistasime Krooksus, kus oli ülerahvastatus ja MÕMMI, kes poetas midagi ukse ette :) Ja üks bänd mängis ka. Ja lauajalkat ei saa mainimata jätta. Liisu järgmine kord me veel võidame!!! Toore ooli!

*Reede (21.oktoober) oli samuti vinge. Käisime ja sättisime reinikus laudasid paika ja silte ja muud staffi, ehk siis valmistusime Südame Tarkuse Päevadeks. Pärast seda suundusime Katu, Jorma ja Allariga Hispaania rahvusõhtule, Emajõe keeltekooli, kus oli väga mõnus õhkkond loodud ja üks neiu rääkis oma hispaania kogemusest ja siis nii äge oli kuulata seda kõike uuesti.. kõik tuli meelde ja... nii suur igatsus on sinna tagasi minna! Väga meeldis see vinge õhtuke! Läksime edasi zumzummmi, ma ei tea miks :/ Tulid ka Küllo, Jorma, Karla ja Karoline ja tegime mõned väiksed õlled ning Timmi viis meid koju! Pidin lõikuma veel mingeid sildikesi ja kell kaks öösel lõpetasin.

*Laupäev (22.oktoober) oli Südame Tarkuse Päevade esimene päev ja väääääääääga edukas!


Müüsime pileteid ja läksime natuke lolliks ka sest järjekord oli uksest välja ja niiiiiiii tore oli see :) meil läks mega hästi see päevake ja päeva lõpuks olime nii sossid, et suutsime ainult tududa.

*Pühapäev (23.oktoober), STP teine päev ja samuti täitsa hästi läks, rahvast ikka oli ja tuli ka ja kõigile meeldis. Tagasiside oli hea emmele :) Järgmine aasta aitan teda rohkem, maluban, sest siis ei ole mul kooli ka enam!! Pärast üritust, kella seitsme ajal tõstsime timmi ja allari abiga klassid korda ja muud staffi. Õhtul läksime Katu ja Triinu ja Allariga sööma Pange, sest terve päeva polnud söönud ja panges olid ÜLIMALT nämmud neli ämbritäit meie omad. Megamõnus ja surmväsinud oli olla, aga asi oli seda väärt ja kuidas veel!!!


Üheksas akadeemiline nädal
Ja siiin me olemegi!!!
Esmaspäeval tulime surmväsinuna taaskord Pärnu ja algas pihta üks ränk nädal, millest enamus on nüüdseks läbitud ja on jäänud kõigest kaks päevakest veel. Siis saab koju ja Liisu sünnipäevale, mida kõik kaua kaua oodanud on!

Täna lugesin ära, et täpselt viis akadeemilist nädalat veel, ehk täpselt 25 loengupäeva veel ja minu kool ongi läbi. Täiesti uskumatu, et ma tegelikult elangi praegu selle nimel. Ma mõtlen iga päev sellele, palju mul veel teha on... ja mitu nädalat veel jäänud on. Seda pole palju, ma saan hakkama.. Alguses üsna võimatuna näiv eesmärk hakkab jõudma lõpule. Ma tean, et kõik läheb täpselt nii nagu ma tahan ja nii nagu peab ja mind aitavad need, kes teavad ja on.

Meie eludes on üldse kuidagi ulmeliselt palju muutunud. Just minu perekonna eludes. Kõik on väga suurtes muutustes. Ma olen nii õnnelik asjade üle, mida ma olen nii kaua oodanud, nagu see, et mu õel on midagi mille pärast pingutada ja et ta saab varsti autojuhiload ja ta on õnnelik seal! Ja et mu emme on maaailmatublim ja saab hakkama selliste asjadega,millest teised ainult unistavad.. Ja et mu issi ja janely ja scarlet ja georg on ka õnnelikud ning teevad seda, mis on nende jaoks parim. Ja et meie elukeskkond on varsti täiesti uues ja uskumatus kohas ning ma ei suuda kuidagi ära oodata seda päeva, kui me lõpuks saame endale päris koduse kodu, kus kõik on soe ja hea ja ei ole raske.. ja kõik läheb paremuse poole. Sest ELU on läinud paremuse poole. Ilmselt ongi nii, et lõpuks läheb nii nagu õige on! Ja ma olen väga tänulik selle eest.

Sain ennast välja kirjutatud.
Sellepärast mulle kirjutamine nii väga meeldibki.
Värvilist sügist... ja olge õnnelikud... mina olen!